Umbes 50% vanematest ei räägi oma lastega rahast. S

Mõned kirjandusallikad lisavad siia nimistusse ka hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, kuid nende akne teket soodustav mõju saab olla ainult teoreetiline. Väidan, et tööandjatel võib olla kohati riigist arvestatavamgi roll saabunud immigrantide edukasse integreerimisse ühiskonda. Teine krooniline probleem, mis eakate hulga kasvuga seotud muret süvendab, on riikide üldine võlakoormus. Tegelikkus ei kinnita seda sugugi. On arvestatava suurusega ettevõtteid, kes ei leia ülikoolist tulnute hulgast sobivate kutseoskustega inimesi ja peavad kogu tööjõu ise harima. Seega sisseränne ühtaegu elavdab majandust ja süvendab majanduslikku ebavõrdust. Seega on meie Euroopa igati loogiliselt lähedal asuv magnet inimestele, kelle elukvaliteet on jämedalt ja lihtsustatult meist kaheksa korda kehvem. Nagu kirjutab majandusteadlane Paul Collier, läheb tihti pigem vastupidi: immigrantide lapsed vastustavad uue kodumaa rahvuslikku kultuuri rohkem kui nende vanemad. Lühiajaliselt lahendab see arenenud riikide odava tööjõu probleemi, kuid pikemas perspektiivis toob kaasa madalama sissetulekuga inimeste osakaalu suurenemise ühiskonnas. Mina näiteks olen isa, poeg, eestlane, finantsist, mees ja palju muud ning mitte tingimata selles järjekorras. Haridustase näitab, kas immigrant saab hakkama, leiab töö, murrab välja vaesusest, millesse ta suhtelises mõttes siiski saabub. Haridus on sisserändajaile diskrimineerimise ja kultuuriliste, identiteediga seotud väljakutsete tõttu ilmselt tugevamgi indikaator kui «pärismaalaste» jaoks. Sinna sisse jäävad aga suletuks rasu ja bakterid ning põletikulise vistriku teke on loogiline tulemus. Siin tekib probleem ka mõttemudelite ja diskrimineerimise tõttu. Seda muidugi eeldusel, et nad saksa keele on hiljem koolis selgeks õppinud. Seega on see ratsionaalselt võttes ka meie enda tuleviku seisukohast õige, kui see emotsionaalselt võttes tundubki ehk ebaõiglane. Eestis koolitavad tööandjad endale tööjõu sageli ise. Kui sünnid perekonda, kus vanematel on madalam haridustase, kehvem sissetulek ning sa elad veel teatud hajaasusustusega maapiirkonnas, on sul faktiliselt kehvemad tõenäosuslikud väljavaated elus «ülespoole» ronida. Eesti võlakoormus on endiselt meeldivalt madal ja meid see probleem individuaalselt ei puuduta, küll aga ei saa sellest mööda vaadata paljud praegused ELi netomaksjatest riigid ehk need, kes meie arengut finantseerivad. Lapsed, kes kasvavad üles Ühendriikides, võtavad peaaegu eranditeta omaks ameerikalikud väärtused ja sulanduvad ühiskonda. Nad võivad mõjutada juba olemasolevat aknet. Teisalt on Harvardi sotsiaalteadlane Robert Putnam leidnud tugevaid seoseid immigrantide populatsiooni suuruse ning immigrantide ja põliselanikkonna usaldussidemete vahel. Teatud immigrantide rühmad tahavadki end ise määratleda erinevalt neid ümbritseva enamusrahvuse identiteedist ja kultuurist. See on ka loogiline, sest, nagu öeldud, iseloomustab Euroopat pea eranditeta mittetöötavate pensionäride kasvav sõltuvus aina vähenevast töövõtjate arvust, mida intensiivistab negatiivne iive, ning seda ei ole võimalik lähikümnenditel mitte kuidagi muuta. Lisaks sellele on tablettides sisalduval östrogeenil nahale soodne toime ning veel mõni aeg tagasi kasutati rasestumisvastaseid preparaate osades riikides meeste akne raviks. Senise kogemuse pealt näeme, et paljudes riikides on immigrandid sageli tööle asunud nendes sektorites, kus töötamiseks põliselanikud motiveeritud ei ole, sest palganumber ja lisandväärtus on väikesed. Kui üldse, siis on pigem edukamad riigid, kus sisserändajaid on rohkem. Pagulaste vastuvõtmise majanduslikest argumentidest Ka sel teemal on omajagu kirjutatud. Vali parim 500 euro väärtuses kiirlaen 12 kuuks. Süüriast, Iraagist, Afganistanist, Eritreast ja mujalt Aafrikast. Mida suurem sisserändajate populatsioon, seda nõrgem on usaldus populatsioonide vahel ja ka nende SEES. Kindlasti võib eakate inimeste osakaalu kasvuga ühiskonnas rohkem filosoofilises ja veidi vähem praktilises plaanis seonduda positiivseid kõrvalmõjusid, ent vahetu mõju majandusele on kohutav. Üsna selge on ka see, et üheks võimalikuks «kuldvõtmekeseks» ongi haridus. Tööandjad on osa lahendusest Ettevõtlus- ja töösuhe on formaalselt «distsiplineeritum» suhe kui see, mis on riigi ja kodaniku vahel. Selles seisnebki olukorra paradoksaalsus – kui me seda ei tee, kaevame end sügavamale kasvava ebavõrdsuse ja sellest tingitud sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide auku. Ühiskonnana püüame selliseid sünnipäraseid erisusi ümberjaotamise kaudu tasandada, et anda igale lapsele võimalus sõltumata vanematest ja sünnikohast ikkagi hakkama saada. Euroopa vananeb, aga on ikka suhteliselt rikas Euroopa vananeb täiesti selgelt ülikiiresti. Iseasi, kuidas sellega toime tuleme, aga sellist eesmärki peame rahvana kahtlemata õigeks. Kodulaenu sissemaksu ajatamine kuni 300 laen. Teisisõnu, erinevalt näiteks USAst valitsevad Euroopa vahetus naabruses täielik vaesus, rist ja viletsus. - põletikulised kolded on kas pindmised või sügavad, olenevalt sellest milliseid nahakihte nad hõlmavad. Rahatrükk on tõstnud teatud varaklasside hindu, kuid pole majandust kasvama panna suutnud.. Tegelikkus on saabujate ootustest mõneti erinev. Ausalt öeldes oleks immigrantide ja nende lastega teisiti käitumine igas mõttes rumal. Praegu paistavad ühiskonnad automaatselt eeldavat, et rahumeelse esimese sisserändajate põlvkonna kohapeal sündinud ja kasvanud järeltulijad on automaatselt lõimunud. Samas on riike, kus immigrantide laste koolides on tulemused põliselanikkonnast paremad – Uus-Meremaa, Austraalia, Singapur ja Kanada. Eurostati andmeil on tulude jaotuse ebavõrdsus viimastel aastatel eriti hoogsalt kasvanud ka Eesti ja Leedus. Immigrandid on iseselekteerunud seltskond, kes on tõenäoliselt pealehakkajad, n-ö ellujääjad, keda iseloomustab valmidus enda ja laste tuleviku nimel ennast oma kodumaa juurtest välja rebida. Esiteks kaasneb lisatöökäte ja tihti ka oskuste lisandumisega ridamisi väljakutseid. - higistamine ei raskenda akne kulgu, pigem toimib ta nahka puhastavana - ei ole akne ravimeetod - paraneb küll patsiendi jume ning päevitunud näos on punased põletikukolded vähemmärgatavad. Rahvus on vaid üks identiteetidest, meil kõigil on neid mitu. Peame mõistma ja aktsepteerima, et kuigi inimeste rändega kaasneb majanduse elavnemine, kaasneb sellega identiteediprobleem nii sisserändajate kui ka sihtriigi elanike jaoks. Riigid, kus tööealisi inimesi on vähe ning avalikud kulutused suurenevad eakate osakaalu kasvuga ühes taktis, peavad riigieelarvet jätkuvalt finantseerima võlaga. Kui esmapilgul võib selline väljavaade tunduda atraktiivne, siis pikemas perspektiivis tekitame nii madalama sissetulekuga klassi, kellele maksame teadlikult vähem palka. Vanasti lahendati see probleem enamasti jõupõhiste ja sageli ebavõrdsust süvendavate regulatsioonidega. Arvestatavas koguses rännati mandrisiseselt idast läände. Seades inimeste võrdse kohtlemise kui lääneliku maailmavaate aluspõhimõtte esiplaanile, ei saaks teistsugust käitumist aga ette kujutadagi. Aga majandusteadus eristab väga selgelt identiteedi majanduslikke mõjusid. Ka on viiteid, et riikides, kus sisserändajate järglaste eksamitulemused on samaväärsed või paremadki kohalike elanike omadest, on ka integratsioon selgelt edukam. Hariduse rollist mööda vaadata ei saa OECD andmeid vaadates on selge, et üks peamine probleem kõikjal Euroopas on see, et immigrantide lapsed koonduvad koolidesse, mille õppuritest moodustavad suurema osa samuti sisserändajate järeltulijad. sajandi jooksul saabus siia sõdade järel ja lisaks endistest kolooniatest miljoneid inimesi. Seega ei ole mingit alust eristada kohalikku õppurit muu päritoluga inimesest. Kui kohtleme siia saabujaid teistmoodi kui siin sündinuid, lakkame väärtuspõhiselt olemast need, kes me oleme, või vähemalt need, kelleks end ise peame. Akne puhul on rasunäärme suue niigi liigsarvestunud ning naharasu vaba pääs välja on takistatud, siis UV-kiirgus kuivatab nahapinda veelgi ja nahapoorid tõmbuvad endisest koomale. Euroopas on tõde sellest kaugel. Tegelikult pole aga toidu ja akne raskusastme vahel leitud teaduslikku tõestust. Sealjuures ei saa unustada, et immigrandid on tihti parema haridustaseme ja tööoskustega kui kohalikud, ent on häda sunnil nõus kohalikest väiksema raha eest töötama. Teiseks peavad ja saavad tööandjad teha palju, et soodustada põliselanikkonna väärtuste ja keele omandamist ja ülevõtmist sirgjoonelisemalt kui riik. Sõna «sõltuvus» tähistab siin majanduslikku suhet avaliku sektori kulutuste mõttes – riigieelarvet finantseerivad tööealised inimesed ja ümberjaotus viib valdava enamiku rahast solidaarse ravikindlustuse ja pensionikindlustuse näol eakatele inimestele. Viimastega sama palju saabus endisest Jugoslaaviast immigrante Balkani sõdade tõttu. Kokkuvõttes saab öelda, et kuigi Euroopa probleemid kõrge vanadussõltuvusmäära ja demograafilise kriisiga on ilmsed, ei tohiks pagulaste vastuvõtmise pooltargumentide seas domineerida majanduslikud asjaolud. Vaadeldes sisserändajaid etniliselt erinevate rahvastikurühmade kaupa, leiame, et ehkki osaliselt hästi integreerunud, on nende integratsiooni astmes ja tööhõives osalemises suuri erinevusi. Täpsem oleks öelda, et riik ja tööandjad peaksid siin lähedast koostööd tegema. Seega on näiteks süürlaste haridustase kõrgemgi kui Euroopa ühiskondade keskmised näitajad. Meid ees ootavad raskused aga kahvatuvad Euroopa naaberpiirkondade praeguse reaalsuse ees. See omakorda vähendab kasvupotentsiaali ja loob aluse poliitiliseks ebastabiilsuseks. Niisiis, immigrantide hakkama saamine või ennekõike mitte hakkama saamine sõltub millestki muust kui identiteedist, kuigi sellel on oma roll, sest see mõjutab käitumist. Kui seda seltskonda ühendab lisaks vaevu ots-otsaga kokku tulemisele etniline identiteet, pole plahvatusohtlikeks arenguteks palju rohkem vajagi. Kõiki neid riike iseloomustab esiteks suur Aasia päritolu immigrantide osakaal ja teiseks see, et saabujad võtavad üle uue elukohariigi pakutava identiteedi. Väga huvitav uuring Aasia päritolu ameeriklannadest näitas, et kui inimene määratles end enne asiaadi kui naisena, olid tema tulemused matemaatikas märkimisväärselt kõrgemad kui end esimeses järjekorras naisena defineerides. Nendel otsustel on kindlasti suur moraalne komponent – ent selle mõõtme keskustelu on siinkirjutaja panusetagi juba enam kui ammendav. Madalam usaldus ei tähenda tingimata kehva integratsiooni või majanduslikult kehvemat immigratsiooni kogutulemust, ent viitab tõsiasjale, et suur sisseränne esitab ühiskonna solidaarsusele selge väljakutse. Kui paneme siia kõrvale PISA andmed, näeme, et matemaatika eksami tulemused on lastel, kes õpivad koolides, kus vähemalt neljandik õppuritest on immigrantide lapsed, põliselanikkonnast arvestatavalt kehvemad. Ja ausalt öeldes on meil neid samamoodi vaja kui neil meid. Euroopa ja Põhja-Ameerika majandused pole alates finantskriisist tegelikult kasvanud. Kui rasvane ja magus menüüst välja jätta, väheneb kindlasti kehakaal, rasvaprotsent ja kindlasti on mõnevõrra väiksem ka erituva rasu hulk.>br> - stress pole otseselt akne põhjustaja, kuid stress on osaline akne puhul tekkivas "nõiaringis". Pagulaste aitamise ja kohalikega samaväärse kohtlemise peamine põhjus peab olema ainult üldinimlik ja demokraatia põhialustest lähtuv, ent tööandjatel ja riigil on võimalik ühiselt paljugi ära teha, et identiteedini ulatuv integratsioon oleks võimalik. Alati haigestuvad mõlemad ühemunakaksikutest. Möödunud sajandi teisel poolel saabus Türgist Saksamaale ligi kolm miljonit immigranti. Põhiline on see, et suurem sisseränne tekitab kindlasti veel mitmeks põlvkonnaks juurde eriti ohtlikku ebavõrdsust – sellist, mis liigub mööda etnilisi jooni ja annab ainest identiteedipõhisteks pingeteks. Siin on kaks poolt – esiteks peavad ja tihtipeale näevadki just tööandjad sisserändajates võimalust. Umbes 50% vanematest ei räägi oma lastega rahast. S. Seega piirdun peamiselt rändekriisi majanduslike aspektide hindamisega.

Teisalt on täiesti arusaadav, et kultuuriliselt kaugete vähemusrühmade kasvades väheneb ühiskonna valmidus seda solidaarselt teha. Spekulatsioonide kõrval on aga kindel ühiskondliku ebavõrdsuse kasv viimase paari aastakümne jooksul – ja seda üle kogu jõuka lääne majandusruumi. Ameerika on kahtlemata edukas näide. Collier kirjeldab uuringute põhjal, kuidas identiteedi valik mõjutab oluliselt näiteks inimeste karjääri või õppimist. Kui võtame ebavõrdsuse hindamise aluseks nn Gini koefitsiendi, siis selle järgi on ebavõrdsus suurenenud ja keskklass õhenenud ühtmoodi Rootsis, Taanis, Saksamaal kui OECD liikmesriikide seas keskmiselt. Vastupidi – hädavajalik on toetada ümberjagamise kaudu ka nende laste haridust ja sotsiaalset hakkama saamist, et endale ühiskonnana mitte probleeme tekitada. Nendin vaid fakti, mille põhjused on ilmselt struktuursed ja vähem seotud ühe või teise poliitikaga

Märkused