Laekumata töötasu viivis abclaen

Lisaks nendega ka kohtus käinud mõne võlgniku puhul. Kui rahast veel üle jääb, siis alles väheneb kommunaalteenuste põhivõlg. Kui sa pidasid silmas võla lisandunud osa, siis viivist arvestatakse ikka kogu võlalt, mitte ainult sellelt osalt, mille võrra võlg suurenes. Aasta lõpus teen uue arve, et nõue bilansis õigesti kajastuks. Ja päris kindlasti ebaseaduslik. Mina ei näe ühtki võimalust, et arve põhisumma, millelt viivist arvutada suureneks iga kuuga. Võlg on võlg ja viivist arvestatakse koguvõlalt. Kui maksekorraldusel on olnud arve number, siis sellega ongi võlgnik selgelt määranud, millise kohustuse katteks ta makse on teinud. Kuidas sul matemaatiliselt see välja tuleb ei oma tähtsust, põhiline, et topelt ei arvestaks. Kohtunik andis mõlemas küsimuses õiguse KÜ-le. Tema väidab, et tal on alates mai kuust arved kõik tasutud ja ka natuke võlast, sest iga kuu tasus suurema summa kui oli antud kuu arve. Kuna see KÜ oli oma üldkoosolekul teinud otsuse, et võlgadelt arvestatakse viivist ning raha laekumisel loetakse kõigepealt tasutuks viivised, alles seejärel põhivõlg, siis sai see KÜ kõigis kohtuastmetes võlglase üle võidu. Viiviseid arvutatakse ikka põhiarve järgi. Kuna KÜ arved erinevad tavateenuste arvetest, siis võimegi siin vaidlema jääda. Kõigepealt loetakse tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, siis põhivõlg ja viimasena viivised. KÜ-le laekumata jäänud viivised kajastatakse nagu põhivõlgki, bilansi aktivas. Kuigi arvel on kirjas kõik vanad võlad, siis intressi tuleb arvestada eraldi iga kuu arve lisandunud osalt. Sellelt nüüd küll viivist veel ei arvestata. Ühe juristi arvamus ei ole midagi põhjapanevat, sest samas asjas võib teistelt juristidelt ka sootuks vastupidiseid arvamusi leida. Kui märkust ei olnud, siis loetakse tasutuks vanemad arved. Kui on teistmoodi, on see juhatuse tegemata töö. Probleem tekkiski nüüd sellega, et ta tasus iga kuu miski summakese, mina aga kustutasin vana võlga sellega. Viivist arvestatakse vaid põhivõlalt. Seega on see KÜ liikme poolt tasumata arved. Võib-olla ma teen ka valesti, parandage mind. Nüüd see protestija sõimas mul näo täis, et mis viivist ma tal arvestan. Viivist EI LIIDETA põhivõlale otsa. See kõik on põhjendusega, et kui maksja "tirtsutab" maksmistega, siis jääks arvestatud intressid täiesti maksmata, kui kõigepealt loetaks viivised makstuks.

Vana võla kohta maksegraafikut pole, lihtsalt pandi protokolli, et suve jooksul peaks võlad likvideerima. Esiteks pole sellist nõuet kusagil ja teiseks teeb matemaatiliselt sama välja, kas arvestada viivist arvete lõikes või võlgnevuse jäägi alusel. See, et KÜ-s iga kuu uus arve tuleb ei oma hetkel tähtsust, sest see on loomulik. Isegi sellisel juhul, kui võlg kohtu kaudu sisse nõutud ja maksmine toimub kohtutäituri kaudu, arvestatakse viivist koguvõlalt, mis veel KÜ-le laekumata. Pidin kohtu jaoks kirja panema väga täpselt iga arve eraldi, selle maksmisega viivitatud päevad ja sellelt arvelt arvestatud viivised. Ja põhisumma on ikka sama, see küll iga kuuga ei suurene. Tasumiselkustubki esmalt viivise summa ja maksmata jääb põhiarvest osa. Intresse arvutatakse ikka põhiarve järgi ja seega ei suurene põhivõlg ehk põhiarve vaid üldsumma. KÜ arved on natuke teistsugused aga põhimõte peaks olema sama. Viivisarvete tõttu suureneb ainult kogusumma. Üks arve on üks arve ja mitte midagi ei liideta kuhugi otsa. KÜ põhikiri võib viiviste asja reguleerida, kuid ei pea seda tegema. Ei ole küll kunagi sellist asja ettetulnud, kui peaks tulema siis teeksin nii. Viiviste kohta ei esitata eraldi arvet, vaid need on põhiarve lõpus eraldi real. Nüüd jõudis tasumisega mai arveni ja esimest korda arvestain viivise.

Laekumata töötasu viivis; Vivius kiirlaen -

. Kui järgmisel aastal maksma hakatakse, siis märgin tasunuks viivise arved ja lõpuks põhiarve. Viiviselt endalt enam viivist ei arvestata. Raha osalisel laekumisel kõigepealt arvestate laekunuks viivise summa ja alles seejärel osa põhivõlast. Mingi põhivõla suurenemise jutt on täiesti jama. Brutopalk ja netopalk – kõik, mida pead teadma. Laekumata töötasu viivis abclaen. Iseasi kui suure ja mis kuupäevast alates sa maikuu arve eest viivise arvestasid. Niisama ajaviiteks muidugi võite liita-lahutada mida iganes soovite, aga kohtus selline imematemaatika mingit vett ei pea. Nagu TiiaV kirjutab, tulebki viivist arvestada iga arve puhul eraldi. Ja olen päris pikalt ka viiviete arvestamisega tegelenud. Nii ikka käib korteri omanikule arvete sitamine. Tema väidab, et kuna tasus iga kuu, siis on jooksvad arved tasutud ja ka natuke vanast võlast. Solvatuna võib ennast tunda ainult see, kes millestki aru ei saa ega saada ei taha. Samuti on artiklis riigikohtu otsuste numbrid, mille järgi ei ole raske ise need netist üles leida. Kusttutasin maksmisel võla algusest muudkui ja kui tasumisega jõudis mai arveni nüüd oktoobris, siis arvestasin viivist. Muidu võibki jääda vaid uusi arveid tasuma ja vanad jäävadki tasumata. Juhatus ka selline oimetu, et ei tegele millegagi. Tema maksab kuidas heaks arvab. juhul, kui raha mõlemat ei kata, jätkub põhikohustuselt viivise arvestamine.

Maksmata viivised -

. Kui sa aga tahtsid öelda, et viivist tuleb arvestada igalt laekumata arvelt eraldi, siis ka see väide pole õige. Maksekorraldusse ei ole midagi täpsemalt märgitud, lihtsalt arve nr. Need arvutan põhiarve järgi.Viivisarvetel on kirjas kuupäevad, mis päevade eest on intress arvutatud

Märkused